Valmis

Vajutage Alexit. Tõenäoliselt mõtlete, et kes on Alex. Tegelikult on see keegi, keda tunnete. Aleks on kõige tõenäolisemalt Teie ahjus päikest võttev kartul. Ja see viib teid järgmise küsimuseni: Kas kartulid minu ahjus on juba valmis? Te võite muidugi kontrollida kella. Kui tund on möödunud, siis Alex on kindlasti taldrikul ja väheseks petersellivõiks valmis. Kuid Te võite seda kergelt vajutada ka oma sõrmega. Kui kartul vajutades vetrub, siis on see valmis.

Alex ja teised juurikad
Küpsetatud kartulite valmistamisel on tähtis kasutada õiget tüüpi kartuleid. Need võivad olla ühed järgnevatest: Alex, Jutlandia, Estima või Sava. Valminuna on konsistents selline nagu lõikaks kõige hõrgumat magustoitu ning peen maitse täiustub, sest kreemjas konsistents tundub keelel meelepärane.

Tõmmake koib ära. Igal 4-ndal kanal on EL’is salmonella, tuginedes EL uurimusele. (Meie vestluse ajal on umbes 1 miljon salmonella pommi ootamas, et plahvatada meie pahaaimamatus kõhus kanatoidu nautimisel. Mõtteainet.) Igatahes on see keskmine, nii et võibolla ei ole see üks kana Teie 4 kanast, mida Te nädalalõpu lõunasöögiks valmistate. Kuid kunagi ei või teada. Seega on parem praadida kana korralikult, kui tahate ära hoida bakterite ägedat kallaletungi ning sellest tulenevaid tagajärgi. Kuid mis tähendab valmis? Kana on valmis, kui saate ära tõmmata koiva ning rinnast voolab välja selge vedelik.

Kastreeritud kana?
Kui kana on kastreeritud, siis teda nimetatakse kohikukeks. Tema liha on rasvasem ning paljud arvavad, et maitseb paremini. Ta on natuke kallim kui tavaline kana ning seetõttu süüakse teda spetsiaalsetel puhkudel.

Vastus on Teie käe peopesas. Te olete võõrustaja ja kõikeoskaja ning Te peesitate ausäras. Head sõbrad, peen vein. Te olete atraktiivne naine, kes on loonud võrdselt atraktiivse laua, mille taga kostüümid ja kõrged kontsad on ootusärevuses. Siis Te küsite küsimuse “Kuidas soovite oma praadi?”, millele vastus on roosana. Nii sujub perfektne pidu. Teie isa õpetas teile kõike, mida ta teadis aktsiaturgudest, lipsu sidumisest, šampanja piirkondadest, kuid mitte praest! Te pole kunagi jõudnud nii kaugele. Ärge muretsege. Kõik mida vajate on Teie käe peopesas. See on retsept, kuidas valmistada praelõike.

Ninaots
Kui eelistate kasutada pigem oma nina kui käsi, siis järgnevalt väike nõuanne: Kui praad peab olema keskmiselt küps, siis see peab olema nagu nina - pehme, kuid mitte üleni pehme. Suure ja väikese nina vahel ei tohiks olla erinevust.

Tehke piilumisauk. Keegi ei peaks kunagi seadma kahtluse alla mehe suhet oma jahitrofeedega. Seega kui Teil järgmisel korral tuleb valmistada ulukiliha fileed portveini pipra kastmes ning küpsetatud pigeon õunu äsja lastud hirvest, on parem hoida oma mõtted endale. Lihtsalt kujutage ette kui kõrvetate ulukifileed, või on see liiga kuiv, või on see valminuna tunnistamatu. Seda võib olla rohkem kui mees võib kannatada. Kui tahate kontrollida, kas filee on valmis, siis ärge lõigake filee pealt, vaid tehke väike piilumisauk tagumikku. Nüüd võite kontrollida, kas see on ikka veel punane. Ning te võite ikkagi peale toidu serveerimist vaadata mehel silma.

Tehtud? Pange see automaatpiloodile
Mõned Gorenje ahjud on varustatud praetermomeetritega. Lihtsalt lülitage termomeeter sisse ning lükake see liha sisse. Displei näitab, millal liha on valmis. Elektroonilise taimeriga saate ahju sisse ja välja lülitada eelprogrammeeritud ajal ja temperatuuril.

Mõte mudast. Kahjuks ei ole selles raamatus piisavalt ruumi retseptide jaoks. Siiski laseme sellel nõuandel olla erand, sest alati on ruumi maitsvale šokolaadile. Teie šokolaadikook muidugi valmib, kui Te pole liiga murelik šokolaadi ja rasva pärast. Lugege kaloreid mõni teine kord. Ja lugege 300-ni. Segage 300g sulatatud šokolaadi, 300g võid, 300g suhkrut, 300g pastöriseeritud munakollaseid ning küpsetage 180-kraadises ahjus. Kook on valmis, kui pealmine pool on kergelt tugev ning taigen veel natuke liigub kooki ahjust välja võttes. Sama konsistentsiga nagu muda oma parimas vormis.

Šokolaadikook restil
Kuumad ahjuplaadid võivad olla rasked käsitseda. Niikaua, kui teil ei ole Gorenje spetsiaalseid väljatõmmatavaid liugrööpaid, on kergem ja turvalisem võtta kuumad plaadid välja.

Lööge seda. Kodusvalmistatud leib ei lõhna ainult aeglaste pühapäeva hommikute ning perekonna kvaliteetaja järgi, vaid maitseb fantastiliselt: Seda muidugi siis, kui see on läbiküpsenud. Taignane leib, mis kleepub suhu, on üldiselt ebameeldiv kogemus. Siin on kirjas, kuidas kindlustada leiva täielik küpsemine. Andke plaks põhjale. Leib on valmis, kui kostub selge õõnes heli.

Kahvel või liha küpsetusvarras
Kui Te ei tunneta nagu peksaksite vilja või rukist oma köögis, siis võite leiva küpsuse kontrollimiseks abiks võtta tikumeetodi. Torgake kahvel või liha küpsetusvarras leiva sisse ning tõmmake see välja. Kui selle külge jääb taigent, siis tuleb leib uuesti ahju tagasi panna.

Tõmmake kombitsad ära. Nüüd ei sööda vähki iga päev. Seega võib valmistamine kergesti sisaldada küsimust: Kuidas võib keegi teada, et see on valmis? Siin on nõuanne, mis on väga kasulik, kui vana-aasta õhtu külalised on just saabunud ning Teie vähikogemus on minimaalne. Haarake vähki tangidega. Tõmmake ära üks tema väikestest jalgadest või tundlatest. Kui tema jalg või tunnal irdub kergelt, siis on valmis. Te võite ka näha, kas vähk on valmis. Liha peab olema tugev ja valge ning mari (kui seda on) peab olema selge oranž ja tugev.

Bahama edu
Langust on Bahama suurim toidu ekspordi artikkel. Ta näeb väga vähi moodi välja, kuid nad pole lähedalt seotud. Sellegipoolest hüütakse teda vähi sõratuks nõbuks.

Esmalt allegro, siis al dente. Tõsises “Lady and The Vagabond” stiilis, igal aastal lürbitakse kilomeetreid spagetit. Kuidas võib keegi teada, et see on valmis? On ainult üks võimalus: õngitsege tükike välja ning hammustage. Pasta ei ole valmis, kui see on keskelt kõva. Teisalt, kui pasta on tugev hammustades ning veel kergelt karge, siis on see valmis ning tuleb veest koheselt eemaldada. Nüüd on pasta “al dente”, itaallaslik väljend perfektselt valmistatud pasta kohta. Otse tõlgituna tähendab see “hammustamiseks” ning kirjeldab perfektset momenti, mil pastat on keedetud küllaldaselt, üle keetmata.

Keemise allegro
Pasta naudib ujumist. Keetke ettenähtud portsjonid kergelt soolatud vees. Vesi peab mulisema - jah, allegro - tundlik ja vibreeriv. Kallake kogu pasta korraga sisse ning segage põhjalikult. Keerake kuumust juurde nii, et vesi hakkaks ruttu uuesti keema.

Tõmmake ja sikutage. Artišoki keetmise aeg on 25-45 minutit, olenevalt selle suurusest. Mida suurem artišok, seda pikem on valmistamise aeg. Kui soovite vältida mittevalmis tugevate lehtede serveerimist (mis on võrdväärne kork peal veini serveerimisega), siis toimige järgmiselt: Tõmmake ära üks alumistest kaardus lehtedest. Kui see irdub kergesti, siis artišok on pehme ning valmis postist väljavõtmiseks ning lauale panekuks. Kiskuge lehed ära ning kastke nende “lihakas” ots õli ja äädika kastmesse ning närige lihane osa ära. Mmm, hea.

Vältige värvikaotust
Artišokid nagu õunadki võivad kaotada värvi. See on tõeline häbi sellisele skulptuursele köögivilja lillele. Niisiis, värvikaotuse vältimiseks pange artišokk vette, kuhu on lisatud veidi äädikat või keetke neid kiirelt vees, kuhu on lisatud sidrunimahla.

Tehke mulli test. Seega olete valmis praadimiseks. Kartulid on viilutatud peenteks liistakuteks ja lapsed on juba leidnud ketšupi, kuid Te ikka kõhklete. Kas õli on küllaldaselt kuum? Praadimistermomeetrit ei leia kusagilt ning sõrmedest ei ole väga hea idee. Seega, mida teha? Laske tükikesel leival teha see trikk. Lükake leib kahvli otsa ning pistke see õlisse. Kui see hakkab leiva ümber mullitama, siis on õli valmis. Võite seda ka teha tuletikuga (muidugi süütamata), mille pistate õlisse puuosa eespool. Kui see hakkab mullitama, siis on õli küllaldaselt kuum.

Tehtud? Kobage teed
Külmutatud friikartuleid tehakse tavaliselt peenestatud kartulitest. Parim viis on kallata 1 l õli 2-liitrisesse potti ning kuumutada õli 200 kraadini. Kuid kui friikartulid on tõepoolest tehtud kartulitest, siis küpsetage neid 250-kraadises ahjus 10-12 minutit. Ükskõik, kas röstite või praete kartuleid pannil, on nad valminuna piisavalt pehmed. Seega katsuge neid, nad peavad väliselt olema krõbedad ning seest pehmed.